Millised võimalused avanevad tootjale Euroopa Liidu geograafiliste tähiste kvaliteedimärgi taotlemisel?

Nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu riikides tehtud küsitlused näitavad, et tarbijate ostueelistused on aasta-aastalt liikumas tervislikumate valikute suunas. Eelistatakse mitmekesist toitu, mille puhul on oluline värskus, maitse ja kvaliteet. Samas on tõusuteel nõudlus traditsiooniliste toodete järele, mis eristuvad tavatoodetest oma kindlate omaduste ja eelkõige selge geograafilise päritolu poolest. Siinkohal ongi kasulik olla kursis Euroopa Liidus loodud geograafiliste tähiste kvaliteedimärkide süsteemiga, mis väärtustab konkreetsest piirkonnast pärit eriliste omadustega tooteid, annab garantii toodete kvaliteedi kohta ning kaitseb kindla päritoluga ja traditsioonilise nimetusega tooteid ebaõiglase konkurentsi eest. Kuid mida see ELi kvaliteedimärk siis ikkagi tootjale õigupoolest annab?

Tootja huvide kaitse

Tarbijate poolt hinnatud maitsvate ja hea mainega toodete puhul ei ole harvad juhused, kus konkurent toob turule samalaadse toote, mida esitab kui algupärast ning kasutab isegi sama nime. Selline olukord loob ebaõiglase konkurentsi, mis muudab keeruliseks algupärase tootja positsiooni ning eksitab ka tarbijaid. Siinkohal ongi tootjale kasulik ELi kvaliteedimärgi omamine, mis annab ettevõtja algupärasele põllumajandustootele, toidule või joogile õigusliku kaitse tootenimetuse väärkasutamise ja imiteerimise eest kogu ELi territooriumil.

Müügiväärtuse kasv ning lisavõimalused nii turustamisel kui turundamisel

ELi kvaliteedimärgi saanud toote puhul tagab kohaliku päriolu tooraine ja traditsioonilise valmistusviisi kasutamine kindla kvaliteedi. See tagatud kvaliteet loob ettevõtte jaoks lisandväärtust. Hiljutise Euroopa Komisjoni uuringu “Economic value of EU quality schemes, geographical indications (GIs) and traditional specialities guaranteed (TSGs)” kohaselt on ELi kvaliteedimärgi saanud toote müügiväärtus keskmiselt lausa kaks korda suurem kui samalaadsel märgita tootel. Suurem müügitulu aitab omakorda tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ning annab lisavõimalused toote turundamisel ning uutele turgudele sisenemisel. Müügitulu suurendamine ja ekspordipotentsiaali kasv võiksid olla ettevõtja jaoks kindlasti põhjused, miks ELi kvaliteedimärgi taotlemist tõsiselt kaaluda.

Ettevõtjate teadlikkuse ja huvi tõstmine

Mõned aastad tagasi avaldatud Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringust “Erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toidud ja joogid Eestis” selgub, et Eesti tootjate huvi ning teadlikkust ELi kvaliteedimärkide olemasolu, taotlemise ja ka kasulikkuse osas on küllaltki madal. Seda illustreerib kujukalt fakt, et Eestis on siiani vaid üks toode, mis ELi geograafiliste tähiste kvaliteedimärki kannab. Selleks on Estonian vodka, mis on toodetud Eestis kasvatatud rukkist või nisust ning mida on täisterajahvatatud ehk teravilju ei ole eelnevalt kooritud, poleeritud ega muul viisil töödeldud. Teine oluline komponent on naturaalne ja pehme Eesti joogivesi, mis annab Estonian vodkale looduslikult puhta maitse. Teised Eestist pärit tooted tänaseks märki saanud pole, kuigi iseenesest potentsiaalsed kandidaate jaguks ning märgist saadav kasutegur oleks samuti arvestatav. Laiemat pilti vaadates oleks suurem ELi kvaliteedimärki kandvate toodete arv kasulik ka üldisemalt riigi ja vastava piirkonna maine ning tuntuse kasvatamise seisukohalt.

Artiklis on kasutatud maaeluministeeriumi kodulehel ja Eesti Konjuktuuriinstituudi ning Euroopa Komisjoni uuringutest leitavat infot.