geo­graafiline tähis

Hea mainega ja tunnustatud kaup võib sattuda turul konkureerima sarnaste toodetega, mis esitlevad end algupärase toote pähe või kasutavad sama nime. Euroopa Liidu kvaliteedimärgid aitavad kaitsta tootjate huve ja teha ostjale toodete valimise lihtsamaks.

Euroopa Liidu kvaliteedimärkide süsteemis on kasutusel kolm erinevat tähist: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT).

Kvaliteedimärkide süsteem esindab Euroopa toiduainetetootmise tipptaset ning väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid. Kvaliteedimärgid seavad tootjatele unikaalsete toodete osas kõrge kvaliteedistandardi ning pakuvad vahendeid eriomadustega toodete esiletõstmiseks ning reklaamimiseks.

Kaitstud geograafiline tähis (KGT) on üks ELi kvaliteedimärke, mis võimaldab ettevõtjatel konkreetse päritoluga unikaalset toodet kaitsta ebaõiglase konkurentsi eest ning anda tarbijale tagatis toote kvaliteedist ja eripärast.

Estonian vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.

LOE LÄHEMALT

 

mis on Estonian vodka?

Estonian vodka on Eesti viinatootmise parimate traditsioonide kohaselt valmistatud piiritusjook, mis on Euroopa Liidu poolt kaitstud ja tunnustatud. Aga millist Eestis tehtud viina võib Estonian vodkaks nimetada?

Estonian vodka tunnustatud ja kaitstud eriomadused tulenevad Eesti viljast ja veest ning meie põllumajanduse ja viinatootmise traditsioonidest.

Estonian vodka valmistamiseks kasutatakse rukist, nisu või kartulit. Eesti eripärana kasvatatakse teravilja enamuses taliviljana ning talirukis ja talinisu on väga rikkad mineraalainete poolest. Kartul, mida samuti kasutatakse viina tootmiseks, on ise erakordne alustooraine ning muudab lõpptoote maitse- ja lõhnaomadused kergesti äratuntavaks. Estonian vodka maitseomadusi viimistleb ka Eesti maapõue puhas ja mineraaliderikas joogivesi. Estonian vodka maitsenüansse mõjutavad samuti meie viinatootmise traditsioonid.

Viina maitserikkust aitab välja tuua tootmisviis, kus teravilja puhul kasutatakse täistera jämejahvatust ning maitsepuhtuse mõjutajaks on maheviljeluse suur ning taimekaitseväetiste väike osakaal viljakasvatamises.

 

Eesti viina­valmistamise ajalugu

Eesti viinaajamise alguseks loetakse aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument Tallinna Suurgildi pruulijate kompanii põhimäärusest.

15.-17. sajandil oli viinapõletamine ainult linnakodanike tuluallikaks, alamrahvas sellega tegeleda ei võinud.

Kuna viinapõletamine nõudis palju toorainet, tekitas jääke ning oli linnatingimustes tuleohtlik, siis levis piirituseajamine maale, kus sellega hakkasid tegelema nii mõisnikud kui ka esialgu talupojad.

17. sajandi keskel keelati talupoegadel viinapõletamine ära ja see muutus mõisnike privileegiks. Viina toodeti oma tarbeks, kohalikes kõrtside müügiks ja väljaveoks.

18.-19 sajandil oli Eesti piiritusetootmise esimene kuldaeg, sest suur Vene impeerium, eriti tema uus ja kasvav pealinn Sankt Peterburg, vajas viina rohkem, kui väike Eesti suutis toota.

19. sajandi teises pooles tõrjusid moodsad piiritusevabrikud järk-järgult välja käsitööndusliku piiritusetootmise mõisate viinaköökides.

20. sajandi alguse Eesti Vabariigi aegse piirituse tootmise üheks iseloomulikus jooneks oli selle vedamine salakaubana Soome. Nõukogude okupatsiooni ajal voolas Eesti piiritus enamalt jaolt ida suunas, toonasesse Leningradi, kus sellest valmistati üle maailma kuulsat Stolitšnaja Vodkat.

Täna on Eesti piirituse jaoks jälle kõik piirid valla ning meie viina eripära on Estonian vodka nime all saanud väärilise tunnustuse terves Euroopa Liidus.