Kuidas tunda ära ehe Eesti viin, Läti köögiviljapirukas või Leedu suitsuvorst?

Euroopa Liidu liikmesriikides toodetakse suures koguses põllumajanduslikke toiduaineid ja jooke. Turul kättesaadav valik on suur ja enamasti on pakutavad tooted ka kõrge kvaliteediga. Samas iseloomustab ELi toiduturgu tihe konkurents ning sellest tulenevalt ei ole harvad juhtumid, kus konkurent toob turule samalaadse toote, mida esitab kui algupärast ning kasutab isegi sama nime. Kuidas sellises olukorras ära tunda ehe ja algupärane toode?

Tarbijatele ostuotsuste lihtsamaks ja arusaadavamaks tegemiseks ning tootjate huvide kaitsmiseks on Euroopa Liidus loodud geograafiliste tähiste kvaliteedimärkide süsteem. Süsteem väärtustab konkreetsest piirkonnast pärit eriliste omadustega tooteid ning annab garantii toodete kvaliteedi kohta. Kvaliteedisüsteemis on kasutusel kolm erinevat tähist – kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode. Seega tuleb eheda toote äratundmiseks hoolikalt pakendiga tutvuda ja kvaliteedimärke otsida.

Euroopa Liidus on rohkem kui 3300 erinevat tootenimetuse, mille omadused või maine on seotud tootmispiirkonna loodusliku keskkonna ja kohalike tootjate spetsiifiliste oskustega ning mida kaitseb ELi kvaliteedimärk. Igas ELi liikmesriigis valmistatakse mõnd kvaliteedimärgiga märgistatud toodet. Eesti esimene ja hetkel ainuke Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis on Estonian vodka. See on tähis viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest toodetud etüülalkoholi ja Eesti päritolu vett.

Estonian vodkat valmistatakse traditsioonide kohaselt nisust või rukkist. Eestis kasvatatud rukki ja nisu eripäraks on selle kasvatamine taliviljana. Ühtlasi oleme Euroopas esirinnas maheviljeluse poolest, mis kajastub ka Estonian vodka puhtas ja autentses lõppmaitses. Viina valmistamisel kasutatakse täistera jämejahvatusega rukist ja nisu, mille puhul vilja ei koorita, poleerita ega töödelda eelnevalt. Hilisemal kuivjahvatusel sisaldab veerand jahust vähemalt 1mm läbimõõduga osakesi. Need jämedamad osakesed toovad vilja maitseomadused paremini välja ja avalduvad hiljem viina aroomis ja maitses. Estonian vodka kvaliteeti mõjutab suuresti Eestis looduslikult leitav pehme vesi, mida ei ole destilleeritud.

Leedu päritolu toodetest on saanud kvaliteedimärgi pea 20 ja Läti toodetest kümmekond. Võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti, Läti ja Leedu toitude ning jookide esindatus ELi kvaliteedimärgi saanud toodete nimekirjas hetkel veel küllaltki tagasihoidlik. Kõige aktiivsemad on kvaliteedimärkide registreerimisel olnud Lõuna-Euroopa riigid. Pingerida on juhtimas Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka, Portugal ja Saksamaa. Ka Põhjamaadel ei ole võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega ette näidata nii arvukalt kaitstud tootenimetusi.

Geograafilisi tähiseid saab taotleda erinevatele põllumajandustoodetele, toitudele ja jookidele. Kõige enam on kvaliteedimärke saanud veinid ja piiritusjoogid ning juustud. Üldtuntud kvaliteedimärki kandvad tooted on näiteks Cognac, Champagne, Irish Whiskey, Mozzarella ja Parmigiano Reggiano. Kõik ELi kvaliteedimärgi saanud tooted leiab Euroopa Komisjoni poolt loodud ja hallatavast andmebaasist eAmbrosia, kus on kirjas tootenimetuste täpne geograafiline päritolu või traditsiooniline iseloom.

Artiklis on kasutatud Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringus “Erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toidud ja joogid Eestis” avaldatud infot.