EUROOPA LIIDU KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS Euroopa Liit tunnustab Estonian vodkat kui geograafilist tähist
Eestis on viinatootmise traditsioonid pikaajalised ning seda jooki on siin valmistatud juba mitmeid sajandeid. Estonian vodka on kõrge kvaliteediga jook, mida valmistatakse kohalikust veest ning siin kasvanud viljast või kartulist. Just tooraine annabki viinale omanäolised maitsenoodid. Rukis lisab pikantsust ja vürtsikust, nisu pehmust ja puuviljasust ning kartul võisust ja magusust. Tänu oma eripärasele iseloomule ja unikaalsele maitsele on Estonian vodka esimene siinse toiduainetetööstuse toode, millele on omistatud Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis (KGT). Mainitud märke saavad vaid tooted, mille valmimisel lähtutakse konkreetse geograafilise piirkonna ajaloolisest eripärast. Süsteem on loodud Euroopa ainulaadse ja ajaloolise gastronoomiapärandi kaitseks ning Estonian vodka on selle kvaliteedimärgi vääriline.
Ajaloost
Esimene kirjalik teade viina tootmisest Eestis pärineb 1485. aastast, kui Tallinna Suurgildi pruulijate kompanii põhimääruse sättes reguleeriti viinamüügi tingimusi linnas. Viina valmistati Eestis muidugi juba varem, kuid 1485. aastaks oli tootmine juba sedavõrd laialdane, et vajas regulatsioone. Toona tarbiti viina peamiselt ravieesmärkidel.
19. sajandil hakati viina tootmisel kasutama rukki ja nisu kõrval ka kartulit ning 20. sajandiks oli kartulist saanud peamine tooraine viina valmistamisel. 1997. aastal omistati Eestile suisa Guinessi rekord kui kõige kangema ehk 98-protsendilise alkoholisisaldusega kartulist valmistatud etüülalkoholi destilleerija.
Tooraine ja tootmine
Kohalik looduslik tooraine annab Estonian vodkale autentse ja puhta maitse. Eesti on maheviljeluse poolest üks suurema osatähtsusega riike Euroopa Liidus. 2015. aastal moodustas mahepõllumaa Eestis ligi 17 protsenti põllumaast ning selle tähtsus kasvab aasta-aastalt. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kasutatakse Eesti põllumaadel ka oluliselt vähem väetisi.
Eesti rukki ja nisu eripäraks on selle kasvatamine taliviljana. Rukist kasvatatakse sealjuures 100 protsendi ulatuses taliviljana ning nisu puhul moodustab talivili umbes 50 protsenti kogu nisu külvipinnast. Estonian vodkas sisalduva etüülalkoholi valmistamiseks kasutatakse täistera jämejahvatusega rukist ja nisu. Jämejahvatatud vilja ei tohi eelnevalt koorida, poleerida ega muul viisil töödelda ning hilisemal kuivjahvatusel peab veerand jahust sisaldama vähemalt 1 mm läbimõõduga osakesi. Jämedamad terad tagavad selle, et vilja maitseomadused tulevad paremini esile ning avalduvad hiljem viina lõppmaitses ja aroomis.
Kogu tootmisprotsessi tähtis osa on ka kohalik vesi. Kuna viina valmistamisel ei tohi kasutada destilleeritud vett, siis on selle kvaliteet eriti oluline. Puhas Eesti vesi aitab tagada joogi kõrge kvaliteedi ja maitse.